Vesikeefir

MIS ON VESIKEEFIR ?

Vesikeefir on looduslikult fermenteeritud, naturaalse gaasiga jook, mis valmib vee, suhkru ja nn vesikeefiri terade (tibicos’e) abil.

Need “terad” on tegelikult mikroorganismide sümbiootiline kooslus, mis koosneb:

  • piimhappebakteritest (nt Lactobacillus, Leuconostoc)

  • pärmidest (nt Saccharomyces)

  • polüsahhariidset maatriksit moodustavatest bakteritest

Fermentatsiooni käigus mikroobid:

  • lagundavad suhkruid

  • toodavad piimhapet, väikestes kogustes alkoholi ja CO₂

  • loovad bioaktiivseid ühendeid

Tulemuseks on:

  • kergelt happeline (pH tavaliselt 3–4)

  • looduslikult karboniseeritud

  • madalama suhkrusisaldusega jook, millel on väiksem glükeemiline mõju.

Kuna fermentatsioon vähendab oluliselt joogis olevat suhkrusisaldust, saame vesikeefiri puhul rääkida joogist, mis ei tõsta veresuhkrut nii hüppelielt kui tavapärased suhkrujoogid või mahlad seda teevad.

Miks vesikeefir sobib eriti hästi just toidu kõrvale?

 

  • happesus aitab tasakaalustada rasvasust

  • kuivem maitse ei domineeri toidu üle

  • looduslik mullilisus värskendab suud

Sobib eriti hästi:

  • kala ja köögiviljaroogadega

  • hapendatud toitudega

  • taimsete roogadega

  • kerge lõuna juurde

Kui palju võib päevas tarbida?

Teaduskirjanduse põhjal:

  • 100–200 ml päevas on piisav kogus regulaarsel tarvitamisel

  • regulaarsus on olulisem kui kogus

  • kasu tekib pikaajalise tarbimise korral

Elusees mullijook - Vesikeefir

Vesikeefir sobib hästi ka laktoositalumatutele. See ei sisalda grammigi piima, küll aga kehale vajalikke piimhappebaktereid, mis aitavad toitu paremini seedida.

Mida on oluline teada, kui tarbid fermenteeritud jooke tervislikkuse aspektist?

  • Pastöriseeritud vesikeefir (aga ka kombucha või muu bakterijook) ei sisalda elusaid mikroobe,  sest kuumtöötlemine hävitab kõik bakterid.

  • Väga tundliku seedimise korral tuleks alustada väiksematest kogustest

  • Vesikeefiri tavapärane alkoholisisaldus jääb enamasti 0,3–1 % vol.
    Pikema fermentatsiooni korral võib ulatuda ka 2 % .

Aga mis on fermentatsioon?

Fermentatsioon on mikroorganismide (bakterid, pärmid, mõnikord hallitusseened) juhitud ainevahetusprotsess, mille käigus:

  • suhkrud → muunduvad orgaanilisteks hapeteks (nt piimhape, äädikhape)

  • toodetakse bioaktiivseid ühendeid (ensüümid, vitamiinid, bioaktiivsed ained)

  • langeb pH (tavaliselt <4,5), mis suurendab toidu mikrobioloogilist ohutust

Peamised fermentatsioonitüübid

PIIMHAPPELINE FERMENTATSIOON

Peamised bakterid: Lactobacillus, Leuconostoc

hapukapsas, kimchi, keefir

ALKOHOOLNE FERMENTATSIOOON

Peamised bakterid: Saccharomyces

vein ja õlu

SEGAKÄÄRIMINE

Peamised bakterid: LAB ja pärmid

Vesikeefir
vesikeefir ja kombucha

HALLITUS-FERMENTATSIOON

Peamised bakterid: Aspergillus, Penicillium

Tempeh
miso ja tempeh

Miks on fermenteeritud toit ja jook sulle kasulik?

  • aitab kehal lihtsamini toitu seedida ning omastada toidust vajalikke toitaineid
  • suurendab mikroobide mitmekesisust
  • moduleerib immuunsüsteemi
  • aitab säilitada soolebarjääri terviklikkust
0